Eestis ja teistes Euroopa riikides on kasutusel neli erinevat kanade pidamisviisi munade tootmiseks. Neist kolm: õrre-, vaba- ja mahepõllumajanduslik pidamine, on kõik vabapidamissüsteemid. Kahe viimase puhul võimaldatakse kanadel ka õues käimine. Õrresüsteem tähendab hoonesisest vabapidamist. Hetkel aga kõige levinum pidamisviis Eestis on kanade puurispidamine. Sellisel juhul on kanadelt võetud ära pea kõik võimalused loomuomasteks tegevusteks.

Kanade heaolu mõttes on täiesti erinev elu, mis möödub A4 paberilehe suurusel alal traadist puuris või saab lind liikuda erinevate tasapindade vahel ja minna põrandale siblima, kus on selleks kuiv allapanu. Õrrekanamunad maksavad keskmiselt vaid 11 senti karbi kohta rohkem kui puurikanamunad, kuid kanade jaoks on need kaks pidamisviisi erinevad kui öö ja päev.

1. Kanad saavad õrresüsteemis liikuda

Liikumise alla kuuluvad jooksmine, kõndides pikemate vahemaade läbimine ja lendamine ilma, et vastu puuriseina või -lage ei põrkaks kui ka tiibade ning jalgade sirutamine ja liivavannide võtmine. Viimased neist on nn mugavuskäitumised, millega linnud suurendavad oma füüsilist mugavustunnet ja hoolitsevad oma sulestiku eest. Ka need nõuavad teatud ruumi, mida puuris ei ole. Peale selle, et liikumiseks ei ole puuris piisavalt ruumi, on võrepõrandal ebamugav kõndida ja allapanu puudumise tõttu kulutamata jäänud küüned võivad puuritraatide taha takerduda ja varbad võivad seetõttu viga saada. Lisaks kaotavad kanad puurivõrede vastu hõõrdudes oma sulestikku, mis omakorda põhjustab soojusregulatsiooni häireid.

2. Kanad saavad õrresüsteemis toiduotsinguga tegeleda

Kodukanade, nii nagu kõikide teiste liikide puhul, sõltub nende ellu jäämine sellest, kui edukalt nad suudavad toitu leida. Toiduotsinguga tegelemine jääb nende käitumuslikuks vajaduseks ka siis, kui täisväärtuslik toit on alati saadaval. Õrresüsteemis on muidugi samamoodi nagu puurides graanulite või jahuna sööt olemas, kuid õrrekanalas saavad linnud minna põrandale allapanu peale nokkima ja kraapima. Kanad on motiveeritud seda tegema isegi siis, kui allapanu sees midagi söödavat ei leidu. Kuna puuris midagi nokkida ei ole, siis tekitab selle vajaduse rahuldamata jätmine kanade frustratsiooni ning tegevus suunatakse ümber puurikaaslaste sulgede välja nokkimisele.

3. Kanad saavad õrresüsteemis õrrele puhkama minna

Puuris asuvad “õrred” enamasti puuripõhjast vähem kui 10 cm kõrgusel. Põhjus, aga miks neid vaja on, peitub selles, et kanad tunnevad ennast puhates turvalisemalt, kui saavad seda teha kõrgemal, kuhu kiskjad nii kergesti ligi ei pääseks. Olgugi, et kodukanad on farmis kiskjate eest kaitstud, on kanadele sellegipoolest sisse kodeeritud enda kaitsmine. Peale kõrgel asuvate õrte on õrrekanalates enamasti olemas ka erinevad tasapinnad, mille vahel saavad linnud liikuda. Puuris aga pole vähese ruumi tõttu võimalik õrsi piisavalt kõrgele paigutada ja need põhjustavad sageli hoopis kanade kinni jäämist nende alla ning tekitavad sellega raskeid vigastusi ning surma.

Lõpetame julma puurispidamise

Puurides on kanadelt ära võetud nii loomulikud tegevused nagu ringi uudistamine, tiibade lehvitamine, toidu otsimine ja õrrel puhkamine. Sellele julmale süsteemile on olemas toimivad alternatiivid. Õrresüsteemis on kanad hoones lahtiselt ja saavad minna põrandale allapanu peale siblima ja liikuda erinevate tasapindade vahel. On aeg lõpetada selle aegunud süsteemi kasutamine, kus pole võimalik kanade heaolu tagada.