Karusloomade kasvatamine nende naha saamise eesmärgil on paljudes Euroopa riikides seadusevastane. Mitmel pool arutletakse koguni karusnahkade impordi ja müügi keelustamise üle. Eestis on see julm praktika paraku endiselt lubatud. Järgnevalt esitame kolm põhjust, miks peaks ka Eestis karusloomafarmid keelustama.

1) Loomade heaolu

Euroopa Komisjon, veterinaarid, zooloogid, loomakaitseorganisatsioonid ja arvukad teadusraportid märgivad selgesõnaliselt, et karusloomafarmi tingimustes ei ole võimalik tagada loomade heaolu. Elu alla ruutmeetri suuruses traatpuuris ei võimalda loomal liigiomaseid vajadusi rahuldada, nagu näiteks joosta, kaevata, jahti pidada, varjuda või ujuda. Seades solitaarseks eluviisiks kohastunud elusolendid sadade või tuhandete kaupa kõrvuti ning võttes neilt liikumis- ja varjumisvõimaluse, tekitab see loomades psühholoogilisi ja käitumuslikke häired, mis väljenduvad peamiselt stereotüüpses käitumises, enesevigastamises ja kannibalismis. 

Kümnete riikide juurdlused kinnitavad loomi puudutavate niigi madalate heaolunõuete ulatuslikku rikkumist (sh Eestis). Erinevate riikide raportid näitavad samu probleeme: silmnähtavas stressiseisundis karusloomade meditsiinilise tähelepanuta jäetud sügavaid haavu, põletikke ja raskekujulisi haigusi, puuduvaid sabasid ja jäsemeid, traatpõrandal elamisest väärarenenud jalgu, raskelt ülearetatud loomi, katkisi puure, kõdunenud laipu ühispuurides, janus või nälgivaid loomi jne. Karusloomafarmide tavalisi tööpraktikaid, näiteks loomade aretamise, transportimise ja hukkamisega seotud protsesse, peetakse ebahumaanseks. Mainitud probleeme on täheldatud paljudes karusloomafarmides, mitte üksikutel erandjuhtudel. 

2) Majanduslik madalseis

Karusnahkade nõudlus maailmaturul on rahvusvahelise avaliku vastasseisu tõttu drastiliselt langenud. Nahkade hinnad oksjoniturul on niivõrd madalad, et nende tootmine pole enam kuigivõrd kasumlik. Seetõttu kärbivad farmid karusloomade ja farmitöötajate arvu ning paljud on oma uksed sulgenud. Mitmed rahvusvahelised suurpangad ei anna karusnahatöösturitele kehvade majanduslike väljavaadete tõttu enam ka laenu. Globaalne karusnahatööstus on selges madalseisus. 

Ka Eestis on karusloomade arv viimase kuue aastaga üle 90 protsendi võrra vähenenud. Hääbuva ja rahvusvaheliselt kritiseeritud tööstuse riiklikku toetamist ei saa pidada praktiliseks ega jätkusuutlikuks. Eesti suurim, 90% turuosaga AS Balti Karusnahk kuulub Soomele, Eestis kasvatatud karusloomade nahad eksporditakse. Ettevõtte on sisuliselt pankroti äärel, pärast ulatuslikke kärpeid on töötajaid järel vaid 7. Samuti plaanivad Eesti üheksast tšintšiljafarmist kuus lähiajal tegevuse lõpetada.

3) Avalik arvamus toetab keelustamist

Eetilised, majanduslikud ja keskkonnaalased kaalutlused on viinud kõrge avaliku toetuseni karusloomafarmide keelustamiseks. Informatsioon karusloomafarmide standardpraktikatest ja probleemidest on jõudnud avalikkuseni ning paljud inimesed ootavad selle ebavajaliku ja piinarikka tööstuse lõpetamist. Enamik eurooplastest, sh 75% eestlastest ei poolda karusloomade kasvatamist ja hukkamist nende naha saamise eesmärgil. See näitab selgelt, et inimesed väärtustavad loomade heaolu. 

Avalikkuse surve kajastub juba kümnete riikide seadusandluse muudatustes, kas siis karusloomafarmide keelustamise, loomade heaolunõuete tõstmise või karusnahkade impordi ja müügi lõpetamise näol. Ka sajad ettevõtted, sh kuulsad kõrgmoebrändid nagu Versace, Gucci, Calvin Klein, Giorgio Armani, Lacoste jpt on oma klientide soovidele vastamiseks ja hea maine hoidmiseks loobunud karusnaha kasutamisest. Inimesed eelistavad kasutada mugavamaid, uuenduslikumaid ja eetilisema taustaga materjale. Kuna nõudlus soojade karusnahksete kasukate järele on kadumas, püüab tööstus end elus hoida ebavajalike moedetailide tootmisega (mütsitutid, kindaäärised, võtmehoidjad).

Kokkuvõtteks

Karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade heaolu – elu puuris on kodustamata metsloomadele vaimselt ja füüsiliselt väljakannatamatu. Karusloomafarmid tekitavad keskkonnaalaseid ja kohalikke kogukondi puudutavaid probleeme. Eesti karusloomafarmide sulgemisel puuduks praktiliselt mõju majandusele ning paljud inimesed, ettevõtted ja riigid toetavad karusloomafarmide tegevuse lõpetamist. 

Riigikogu menetleb 15. oktoobril karusloomade keelustamist käsitlevat arutelu. Just nüüd, kui tööstus on silmnähtavas madalseisus ning avalik toetus on tugevam kui kunagi varem, on õige aeg karusloomafarmid lõplikult keelustada, et lõpetada seadusega vastuolus olev kannatusi loov tööstusharu. Loe kampaania kohta täpsemat infot ja toeta algatust: https://nahtamatudloomad.ee/karusloomafarmid-ajalukku.