Sel sügisel menetleb Riigikogu karusloomafarmide keelustamist Eestis. Eelnõu on läbinud juba esimese lugemise, ees ootavad veel teine ja kolmas lugemine. Sellega seoses vastas Nähtamatute Loomade küsimustele Riigikogu liige Andrei Korobeinik.

Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?

Kindlasti on mul kahju ka lehmadest ja kanadest, kuid olukorras, kus päris-kunstliha pole veel turule jõudnud, ei saa ma toetada kana- või lehmafarmide kinnipanekut. Karusnahk on aga selgelt luksuskaup ja selle praktiline väärtus on null. Alternatiivsed materjalid on soodsamad, keskkonnasõbralikumad, vastupidavamad, sobivad paremini meie kliimale. Ise eelistan igal võimalusel jala käia, sõltumata ilmast. Ühtegi probleemi pole täheldanud, kuigi kasukat mul polegi. Me näeme, et ühiskonna suhtumine muutub, aeglaselt aga kindlalt, ja selle tõttu on karusnaha farmide äri kokku kuivamas. Täna on ühiskond valmis selleks, et anda farmidele selget signaali – loodan et selleks on valmis ka Riigikogu.

Mis on teie arvates viinud selleni, et karusloomakasvatus on üle maailma hääbumas?

Karusnahk on ammu minetanud staatuse sümboli rolli noorema põlvkonna jaoks. Karusnahast kasukas on nüüd parimal juhul vaid DJ atribuut, halvimatest assotsiatsioonidest ei hakka isegi rääkima. Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise.

Miks on Eesti ühiskond teie hinnangul küps karusloomafarmide keelustamiseks, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, kes on karusloomakasvatuse juba keelustanud?

Toetust karusloomafarmide keelustamisele näitavad küsitlused, muutunud on ka parlamendisaadikute hoiakud. Kuigi Riigikogus on endiselt palju konservatiivselt meelestatud saadikuid, siis mulle tundub, et enamus siiski on keelustamise-eelnõu poolt. See eelnõu läbis esimese lugemise, mis on samuti selge meelemuutuse näitaja – eelmistel kordadel lükati see esimesel lugemisel tagasi. Peamine väljakutse on täna see, et eelnõu ei jääks keskkonnakomisjoni sahtlisse ja jõuaks Riigikogu saali teisele lugemisele. 

Milliseid väärtusi karusloomafarmide tegevuse lõpetamise teie jaoks kätkeb?

Me räägime üsna marginaalsest ärivaldkonnast, karusloomafarmides on tööl kümmekond inimest üle Eesti. Majanduslik mõju on olematu, kuid üldise poliitika kujundamisel oleks see oluline samm. Me näitame, et Eesti jaoks on kliimaküsimused ja loomade heaolu tähtis. Ma usun, et tegemist on ühiskonna loomuliku arenguga. Omal ajal kõlasid sarnased argumendid orjapidamise keelustamise vastastelt: tegemist on majandusliku katastroofiga, miks me peame ise tegema, kui teised ei tee jne. Ühiskond, nagu näeme, sai päeva lõpus hakkama.

Mida ütleksite neile, kes on karusloomafarmide keelustamise osas skeptilised?

Inimesed on erinevad ja ma kindlasti ei mõtle, et karusloomafarmide keelustamine peab olema 100%. Ja üldiselt olen ma vähemuste poolt, ka siis, kui ma nende seisukohta ei jaga. Vähemuste õigusi peabki kaitsma, kuid vaid seni, kuni need õigused ei riiva teisi. Antud juhul nad riivavad – soovin vaadata videosid sellest, kuidas loomad elavad karusloomafarmide puurides, Yotube’is on need videod saadavad. Tihtipeale on tegemist kiskjatega, kes looduses elavad väga suurel territooriumil, farmis aga on nad kinni pisikeses puuris, kus nad ei saa korralikult liikuda, vigastavad end ja peavad piinlema sedasi aastaid.

Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate? 

Neid teemasid on palju, suve jooksul olen saanud kümneid ettepanekuid, 15 neist on töös. Nende seas on näiteks üleriigiline lemmikloomade register, rangemad karistused loomapiinajatele ja palju muud. Mul on väga hea meel, et Eestis on palju organisatsioone, kes võtavad loomade heaolu enda südameasjaks ja suudavad esitada konstruktiivseid ettepanekuid, mitte lihtsalt kurta, et elu on karm. Tänu neile suudame seadusandluses üht-teist muuta – võtab aega, aga olen positiivses tulemuses üsna kindel.