Karusloomafarmid kui COVID-19 kolded ja miks see Eestit mõjutab
Maailma raputanud COVID-19 on nüüd jõudnud ka karusloomafarmidesse. Mida see tähendab aga Eesti karusloomafarmide ja Eesti elanike jaoks?
Ilmselt ei tule enam kellelegi üllatusena, et COVID-19 haigust põhjustav viirus on zoonootiline, mis tähendab, et nakkus levib loomadelt inimesele. Kui esmalt hirmutas maailma Hiina elusloomaturgudelt levima hakanud viiruse nakkus loomadelt inimesele, siis üha enam paneb muretsema see, et viirus ei ole hoogu maha võtnud, vaid on teinud veel ühe liikidevahelise hüppe. Ühtedeks nakkuskolleteks on olnud loomadega seotud kohad, näiteks karusloomafarmid. Naaritsafarmides avastatud koroonakollete teket ja levimist veel uuritakse, aga Hollandi ametivõimud kinnitavad, et karusloomafarmides peetavad naaritsad on nakatanud ka karusloomafarmide töötajaid.
Kuidas koroonaviirus karusloomafarmi sai?
Aprillis sai Holland, üks suurimaid karusnahatootjaid maailmas, teada esimestest COVID-19 haigust põdevatest ameerika naaritsatest ehk minkidest karusloomafarmides. Tehti kindlaks ka nakkuse kandumine naaritsatelt töötajatele. Nakkus levis karusloomafarmides kiiresti ja sellele järgnes Hollandi kiire otsus tappa kõik nakatunud loomad – ühtekokku üle miljoni looma – ning ennetähtaegselt sulgeda kõik naaritsafarmid. See Hollandi kuninga poolt kinnitatud muudatus jõustub 2021. aasta märtsis (varasema tähtaja 2024. aasta asemel). See tähendab, et pärast kuupäeva 21. märts 2021 peavad Hollandi naaritsafarmide puurid olema tühjad. Kuid Holland pole ainuke riik, kus COVID-19-ga nakatunud naaritsaid leitud on.
COVID-19 haigust põdenud naaritsaid on avastatud ka Hispaania, Taani ja Ameerika Ühendriikide karusloomafarmidest. Viiruse ohjeldamiseks on kõik need loomad hukatud – suurusjärk siinkohal juba üle pooleteise miljoni looma. See individuaalseid loomi koondav number tundub küll suur, kuid kahvatub iga-aastaselt 100 miljoni karuslooma hukkamise kõrval.
Kuidas aga levib COVID-19 karusloomafarmides?
Haiguse kulg COVID-19 nakkust kandvatel karusloomadel on üsna sarnane inimestel täheldatuga. Nakatunud naaritsatel tekib raske kopsupõletik, turses ja põletikulised kopsud registreeritakse looma lahangul. Ühtlasi testitakse ka karusloomafarmides kohapeal elusaid naaritsaid. Taoline testimine on näidanud, et viirusega on nakatunud nii silmnähtavalt haiged (köhivad, seedimis- või hingamisprobleemidega) loomad, aga ka kliiniliste sümptomiteta naaritsate testimine annab positiivse testitulemuse. See tähendab, et niisamuti nagu inimeste hulgas, on ka naaritsate hulgas indiviide, kellel puuduvad koroonaviiruse sümptomid, aga kes viirust kannavad ja teisi nakatavad.
Peale karusloomafarmide töötajate on COVID-19 levinud ka karusloomafarmides elavatele kassidele. Nimelt testiti ka Hollandi karusloomafarmides elavaid kasse ning leiti, et kasside testiproovides olid olemas viiruse antikehad. Kuigi ei ole tõendeid, et kassid omakorda inimesi nakataksid, tähendab see siiski seda, et kassid olid karusloomafarmis levinud viirusega nakatunud ja COVID-19 läbi põdenud.
Ühtlasi on teadlased kinnitanud, et koroonaviiruse osakesi leidub ka nakatunud inimeste väljaheites ning ei saa ümber lükata võimalust, et ka väljaheidete kaudu võib viirus edasi kanduda. Täheldades, kuivõrd sarnane on COVID-19 kulg inimestel ja naaritsatel, tuleks olla valmis selleks, et ka koroonaviirusesse nakatunud naaritsate väljaheited võivad viirust edasi kanda.
Karusloomafarmides võeti proove ka pindadel leiduvast tolmust ning sealt leiti samuti koroonaviiruse osakesi. See tähendab, et naaritsatelt ja inimestelt levinud viiruseosakesed olid üheskoos tolmuga kuhjunud karusloomafarmi pindadele ja põrandale. Kõik, kes korragi üheski loomafarmis käinud, teavad, et tolmu on neis kohtades palju. Praegu peaksid kõik karusloomafarmid näpuga järge pidades hügieeninõudeid järgima.
Mida see tähendab aga Eesti jaoks?
Eesti peaks olema väga ettevaatlik ning võtma riiklikult vastu otsuse keelustada karusloomafarmide tegevus. Naaritsafarmid võivad kujuneda nakkuskolleteks ja seega ohustada rahva tervist. COVID-19 on inimkonna jaoks uus viirushaigus ning selle kohta ei ole veel piisavalt palju teada. Lisaks naaritsatele on teada, et ka kaslased, ahvid, hamstrid ja koerad on koroonaviirusega (SARS-CoV-2) nakatunud. Siiani ei ole tehtud kindlaks viiruse levikut inimesele teistelt loomaliikidelt peale naaritsa. Võib aga mõelda, kas äkki piisaks vaid määruste ja seadusloome rangematest nõuetest, et ühiskonna tervist kaitsta ja vältida COVID-19 levikut Eesti karusloomafarmides?
Kahjuks tuleb Eesti karusloomafarmide varasemat tegevust vaadates tõdeda, et määruste lisamisest poleks ilmselt mitte mingit kasu. Eesti suurim karusnahatootja on firma AS Balti Karusnahk, millele kuulub Eesti suurim karusloomafarm Karjakülas, Keila linna külje all. AS Balti Karusnahk tegutses aga aastaid ilma tegevusloata ning kui neid sellest teavitati, leidis firma, et muutma peaks pigem määruseid, mitte aga karusloomafarmis muudatusi sisse viima. Milliste probleemide allikad on aga Eesti karusloomafarmid veel?
Karjaküla farm on olnud tõsine mureallikas Keila linna elanike jaoks. Antud farmis kasvatatakse karusloomi puurides, mis on ridadena paigutatud üksnes katuse alla, jättes seinad ja põrandapinna lahtiseks. See tähendab, et teistel linna- ja metsloomadel on puuride juurde vaba pääs. Pisiimetajad, näiteks hiired ja rotid, aga ka linnud ning muud loomad, otsivad puuride ümbrusest süüa. Ei saa välistada võimalust, et niimoodi puuride ümber sagides võivad need loomad jäätmetes leiduvaid haigusi karusloomafarmist väljaspoole edasi kanda.
Keila linna ja Karjaküla aleviku elanikele on probleemiks olnud tohutu suur kajakapopulatsioon. Nimelt ei ütle kõigesööjad kajakad loomulikult tasuta toidust ära ja kogunevad karusloomade söötmise ajal parvedena Karjaküla karusloomafarmi kohale ning näppavad karusloomapuuride alt ja lähedalt kõike, mis vähegi söödav tundub. Pärast seda lendavad kajakad mõne lennuminuti kaugusele Keila elumajade katusele, kus siis toitu seedima asutakse.
Mis veel?
Peale toidupoolist ja jäätmeid ründava kajakaparve on ohtlik ka karusloomade puurist põgenemine. On laialt teada see, kuidas karusloomafarmidest põgenenud ameerika naaritsad on põhjustanud põlise euroopa naaritsa lõpliku hävingu looduses. Võiks eeldada, et pärast aastakümneid selle probleemi teadvustamist ja eestlaste algatusel tehtud euroopa naaritsa taasasustamise projekte on olukord paranenud. Kas see on aga nii?
Seadus näeb küll ette, et karusloomafarmid peavad tagama, et karusloomad puuridest ei põgene. Seadus on aga teadagi üks asi, tegelik reaalsus aga teine. Karjaküla karusloomafarmi ümbruskonnas elavatele inimestele oli farmist jooksu pannud naaritsate kinnipüüdmine isegi arvestatavaks sissetulekuallikaks – nimelt maksis farm iga põgenenud ja siis farmi tagasitoodud looma eest kohalikele tasu. Jooksikute tagastamise jaoks oli püsti pandud lausa (ebaseaduslik) kogumiskoht. Milline anarhia Eesti karusloomafarmides tegelikult toimub?
Plehku panevad aga ka suuremad karusloomad, näiteks rebased. Näiteks kui Riigikogu 2015. aastal Karjaküla karusloomafarmi külastas, pani ainuüksi selle külastuse ajal ühest puurist plehku üks rebane. Kui üks töötajatest puurist põgenenud looma märkas, tõstis ta pontsaka looma sabapidi rippuma ning viskas külaliste ees puuri tagasi.
Kas ajaga on ehk midagi paremaks läinud? Karta on, et mitte. Õnneks ei kasvatatud Eesti karusloomafarmides sellel aastal naaritsaid majanduslikel põhjustel (naaritsanahkade hind maailmaturul ja karusnahaoksjonitel on langenud kolinal) ja seega ei ole õnneks Eesti karusloomafarmides hetkel COVID-19 viirusnakkust tuvastatud.
Küll aga on ainuüksi sellel, 2020. aasta nn koroonasuvel tehtud AS Balti Karusnahale juba kaks ametlikku märkust Veterinaar- ja Toiduameti poolt. Nimelt ei olnud antud firmale kuuluvas karusloomafarmis tagatud vajalikud hügieeninõuded inimeste poolt kasutatavates ruumides – seda suvel, mida kõik jäävad mäletama ülimalt rangete hügieeninõuete täitmise ja põhjaliku kätepesuga. On väga ohtlik, et karusloomafarm rikub nõudeid, pannes nii ohtu oma töötajate, nende perekondade ja lähedaste (ja sealt edasi laiema ühiskonna) tervise.
Keelustamine on ainus kindel ettevaatusabinõu
Võime vaid tänulikud olla, et karusloomafarmid on hetkel majandusraskustes. See on viimastel aastatel pannud Eesti suurima karusloomafarmi olukorda, kus naaritsate kasvatamine ei ole hetkel tulus. Kui isegi näiteks Taanis, teadupärast Eestiga võrreldes rangemate loomade heaolu nõuetega riigis, on koroonaviirus naaritsafarmides möllanud, siis mida võiksime arvata Eesti kohta? Kahjuks eelnevatele näidetele tuginedes mitte midagi head. Karta on, et kui Eestis oleksid naaritsakasvandused ka 2020. aastal jätkanud, tekkinuks Eestis niisamuti kui muu maailma naaritsafarmides koroonakolle.
Eestil on aga hetkel võimalus olla vastutusrikas oma ühiskonnaliikmete ees ning keelustada karusloomafarmide tegevus. Vaid see tagaks, et mõne aasta pärast Eesti karusloomafarmides nii nagu teiste riikide karusloomafarmides koroonaviiruse koldeid ei tekiks.
Riigikogu on sügisel menetlemas karusloomafarmide keelustamise küsimust. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kutsub Riigikogu liikmeid üles keelustama karusloomafarmide tegevus Eestis. Selline otsus näitab hoolivust Eesti elanike tervisest ja tagab meile kõigile turvalisema tuleviku.
Artikkel ilmus ka Postimehe Fookuse keskkonnarubriigis: https://leht.postimees.ee/7076136/kristina-kull-puuriloomade-piin-tuleb-lopetada.
Kasutatud allikad:
Hernández, M., Abad, D., Eiros, J. M., & Rodríguez-Lázaro, D. (2020). Are Animals a Neglected Transmission Route of SARS-CoV-2?. Pathogens (Basel, Switzerland), 9(6), 480. https://doi.org/10.3390/pathogens9060480
Tuule, E., Tuule, A. (2009). Kajakad Keila linnas ja selle lähiümbruses ning nendest põhjustatud probleemide võimalikud lahendused www.keila.ee/documents/179240/407702/keila_kajakad_l6plik.pdf/
Molenaar, R. J., Vreman, S., Hakze-van der Honing, R. W., Zwart, R., de Rond, J., Weesendorp, E., Smit, L., Koopmans, M., Bouwstra, R., Stegeman, A., & van der Poel, W. (2020). Clinical and Pathological Findings in SARS-CoV-2 Disease Outbreaks in Farmed Mink (Neovison vison). Veterinary pathology, 57(5), 653–657. https://doi.org/10.1177/0300985820943535
Chen, Y., Chen, L., Deng, Q., Zhang, G., Wu, K., Ni, L., Yang, Y., Liu, B., Wang, W., Wei, C., Yang, J., Ye, G., & Cheng, Z. (2020). The presence of SARS-CoV-2 RNA in the feces of COVID-19 patients. Journal of medical virology, 92(7), 833–840. https://doi.org/10.1002/jmv.25825
Poeta, Patrícia & Radhouani, Hajer & Igrejas, Gilberto & Gonçalves, Alexandre & Carvalho, Carlos & Rodrigues, Jorge & Vinue Santolalla, Laura & Somalo, Sergio & Torres, Carmen. (2008). Seagulls of the Berlengas Natural Reserve of Portugal as Carriers of Fecal Escherichia coli Harboring CTX-M and TEM Extended-Spectrum Beta-Lactamases. Applied and environmental microbiology. 74. 7439-41. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18835997/
https://www.err.ee/1135243/tiit-maran-karusloomafarmid-ning-nende-keelustamise-moistlikkus
https://www.sciencemag.org/news/2020/08/covid-19-hits-us-mink-farms-after-ripping-through-europe
https://www.furfreealliance.com/fur-farming/
https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-501
https://tallinnzoo.ee/animal/euroopa-naarits/
https://tallinnzoo.ee/loomaaiast/teadus/
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052015007
https://www.err.ee/970059/eesti-viimane-karusloomafarm-on-majanduslikes-raskustes
https://www.eurogroupforanimals.org/news/denmarks-pioneering-new-animal-welfare-law