Mida kanade puurispidajad ei taha, et Sa nende munade kohta teaksid

Tööstusfarmid on osavad varjamaks, missugustest tingimustest nende toodang tuleb. Poes mune valides ei tuleks selle peale, et mõned neist ilusate siltide taga peituvad munad tulevad nii julmadest ja jälkidest oludest. Puurikanalate ebaeetilisus väljendub esiteks muidugi kanade ära lõikamises neile loomuomastest tegevustest ja selle pidamisviisi uskumatus jõhkruses, milles kanad terve oma elu veetma peavad. Kuid küsimusi tekitavad ka puurikanalate igapäevased nähtused, mis puudutavad toiduhügieeni. Kanalast sõidavad munad mööda munalinte sorteerimisliinile, kust küll nopitakse välja silmnähtavalt määrdunud munad ja pestakse need enne karpi panekut ära, kuid on ka seda, mida munakarpi avades ei näeks. Kas me ikka soovime, et otse meie toidulauale jõuaks toit, mis on kokku puutunud lagunevate laipade, väljaheidete, vere ja parasiitidega?

Laipadega kokku puutuvad munad

Puurikanalates on tavalised mitmesugused vigastused, mille tagajärjel jäävad kannatanud piinarikkalt oma lõppu ootama. Mingit ravi ega hoolt neile ei pakuta. Surnuid on iga päev kümneid ja neid otsitakse kiiruga. Seetõttu on tavaline, et mõni laip jääb mitmeks päevaks elusate kanade vahele vedelema ja lagunema. Munetud munad takerduvad sageli laiba taha ja kui surnu lõpuks leitakse ning eemaldatakse, siis laibaga kokku puutunud munad jõuavad munalindile ning jätkavad oma teekonda toidulauale. Samuti on tavaline nähtus, et surnu ülakeha on vajunud munalindile peale ja munad hõõrduvad vastu surnu pead või kaela.

Ka need laiba taha takerdunud munad jõudsid pakkimisliinile.

Verised munad

Uskumatuna võib kõlada ka tõsiasi, et puurikanalates ravita jäänud kanad munevad sageli veriseid mune. Karbi seest selliseid mune ei leia, sest enne loputatakse veri maha. Farmiseinte vahelt väljaspool sellist vaatepilti meil kunagi näha ei lastaks, sest kes sooviks pannile lahti lüüa verega kaetud muna. See oleks ju ilmselge signaal, et selles tootmises on midagi mäda ja eelistus langeks munadele, mis pärinevad kõrgema lindude heaoluga farmist.

Verised munad sorteeritakse välja, pestakse ja lähevad seejärel pakkimisse.

Munadel ronivad parasiidid

Või mida arvaksid, kui munakarpi avades näeksid munadel siblivaid satikaid? Ilmselt kaoks munaisu ära. Puurikanalates on levinud kanalestad, kes põhjustavad kanadele nende verd imedes palju ebamugavust ja sügelust. Puuritingimustes puudub neil lindudel võimalus oma nahka ja sulestikku puhastada, mida nad teeksid liivavanne võttes. Lestad üha paljunevad, ronivad nii kanade kui töötajate kehadel ning ronivad ka meie toidul – munadel.

Puurikanalates on levinud väikesed parasiidid, kes ronivad kõikjal, sh munade peal.

Hingemattev tolm

Inimeste silme eest varjatuks jääb ka see mustus ja tolm, mille sees kanad oma elu veetma peavad ja kust jällegi tulevad ka munad. Kümned tuhanded kanad rapsivad stressis puurides püüdes asjatult põgeneda. Selle käigus lendavad nad vastu puurilage ning -seinu ja kaotavad pidevalt sulgi. Selle tagajärjel on puurikanalad ülimalt tolmused. Jõudumööda põrandaid pühitakse ning sellega keerleb tolm jälle üles. Eriti alumiste korruste kanad peavad taluma tolmupilvi ning muna kattuvad samuti halli tolmukihiga.

Vaid paari meetri pealt kokku pühitud suletolm ja kuivanud sõnnik.

Väljaheited munadel

Selles pole küll midagi tavapäratut, et munad kana väljaheidetega kokku saavad, kuid väärib märkimist, et ka puurikanalast ei tule välja ainult puhtad munad. Nii nagu verega määrdunud munade puhul, pannakse ka väljaheidetega kaetud munad ühte ämbrisse, kus need räpase švammiga üle tõmmatakse. Pärast kuivamist on ka need munad valmis karpi panekuks.

Ka väljaheidetega kaetud munad pühitakse veeämbris puhtaks ja on seejärel valmis pakendamiseks.

Puurikanalate argipäeva juurde kuuluvad kanalaibad, millega ka munad kokku puutuvad. Tihtipeale nokitakse surnukehasid ja on tavaline, et need vedelevad puurides mitu päeva. Seal tekib lõputult tolmu ja levivad parasiidid. Paljud munad on kaetud väljaheidete ja verega. Peale lindude heaolu küsimuste peaksime läbi mõtlema, kas tahame süüa mune, mis tulevad sellistest tingimustest või saaks koos lindude heaoluga parandada ka toiduhügieeni.