Nähtamatute Loomade tegevjuht Kristina Mering annab ülevaate järgmistest sammudest seoses kanade puurispidamise keelustamisega.

Eile esitasime Riigikogu esimehele läbi ajaloo edukaima petitsiooni kanade puurispidamise keelustamiseks Eestis. 21 421 head inimest pani digiallkirja, et kaitsta kanu puurispidamise julmuse eest. Nii, nüüd on petitsioon Riigikogus. Mis saab edasi?

Nüüd on Riigikogul vastavalt rahvaalgatuse seadusele vaja kuu aja jooksul otsustada, mis saab meie ettepanekust edasi. Variante on erinevaid – Riigikogu juhatus võib saata selle edasi komisjoni, aga võib ka sootuks tagasi lükata.

Kollektiivse pöördumise esitamise seadus ütleb nii:
Komisjon võib pöördumist menetledes otsustada:
1) algatada eelnõu või olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu;
2) korraldada avalik istung;
3) edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks;
4) edastada ettepanek Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks, kujundatud seisukohast teavitatakse ka komisjoni;
5) esitatud ettepanek tagasi lükata või
6) lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil.

Praeguste prognooside kohaselt maandub meie algatus kõige suurema tõenäosusega Riigikogu maaelukomisjoni laual. Küll aga pole kõik maaelukomisjoni liikmed kindlasti kohe kahe käega meie algatuse poolt hääletamas – see tähendab, et peame palju tööd tegema, et toetus tagada.

Õnneks on meie tiimil karusloomafarmide keelustamise kampaaniast põhjalik kogemustepagas all ja mõtetest puudust ei tule, kuidas edasi minna. Aga väljakutsed on suured sellest sõltumata.

Seega algab nüüd Nähtamatute Loomade töös veelgi intensiivsem periood, et kindlustada meie algatuse seaduseks jõustumine.

Kohtume nii Riigikogu fraktsioonide kui eraldi Riigikogu liikmetega, koostame ülevaateid munatootmisest ja loomade heaolust, hoolitseme selle eest, et kõigil oleks adekvaatne info ja põhjalikud argumendid selle algatuse toetuseks. Järgnevatel nädalatel on juba hulk kohtumisi planeeritud ja suurem hulk on veel kokku leppimisel.

Näeme, et munatootjad levitavad infot nagu hakkaks munakarp pärast keelustamist maksma 10€ ja et lindudel ei ole vabapidamisel parem heaolu. Selleks, et nende töö ei kannaks vilja, peame olema kiirelt tegutsemas, et õige info jõuaks õigete inimesteni, enne kui hilja. Näiteks käisid munatootjad juba maaelukomisjonis rääkimas, et seda algatust ei tasu ellu viia.

Keegi teine seda olulist tööd lindude kaitseks ei tee, seega on eriti tähtis, et me oleks kiirelt reageerimas, proaktiivselt poliitikutega kohtumas ja suhtlemas ning tegelemas sellega, et otsustajad näeksid, kui suur avalik tugi loomade heaolu valdkonnal on.

Lisaks aktiivsele suhtlusele Riigikogu liikmetega, käib praegu kanade puurispidamise arutelu ka regionaal- ja põllumajandusministeeriumis, kus aktiivselt panustame. Sel nädalal osalesime minister Madis Kallase juures järjekordsel ümarlaual, kus üleminekut vabapidamisele kaitsesime. Lähinädalatel tuleb uus infovahetus, kus munatootjad annavad omapoolse sisendi, kaua üleminek puurideta munatootamisele läheks.

Kui avalikustasime kaadrid Eesti suurimatest puurikanalatest, mille meie tiimiliige Mirjam salvestas, siis teadsime, et need ei jäta kedagi külmaks. Küll aga on meile praegu südantsoojendav üllatus, kui suur on olnud tugi kanade puurispidamise lõpetamiseks Eestis.

Järgnevatel kuudel on meil tulemas mitmeid ägedaid avalikke tegemisi ja üritusi, et kanade kannatustele veel tähelepanu tuua millest varsti juba lähemalt räägime.

Õige pea jagame Sinuga uusi üleskutseid ja abipalveid, sest nagu juba ilmselt mõistad, ootavad meid ees suured väljakutsed, mille ületame vaid meie hoolivate loomasõprade kogukonna toega. Aitäh, et käime koos seda rada, et Eestis loomade heaolu paraneks!