Artikkel ilmus 28.10.2023 Äripäevas: https://www.aripaev.ee/arvamused/2023/10/28/loomade-heaolu-spetsialist-eesti-suurtel-munatootjatel-on-viimane-aeg-puuridest-vabanemisse-investeerida

On vähe inimesi, keda on jätnud külmaks kaadrid Eesti puurikanalatest, mis septembris loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad poolt avalikustati. Vaatepilt, mis nendelt materjalidelt avaneb, on nii julm ja õõvastav, et oma digiallkirja sellise tootmisviisi keelustamiseks on tänaseks andnud üle 14 000 Eesti inimese. Enam pole kahtlust, et õudus, mida varasemalt oleme näinud teistes riikides filmitud videotelt, toimub ühtviisi ka meie väikeses Eestis. Kuid üles on kerkinud ka küsimus, mis saab muna hinnast ja kas üldse mune poelettidel saada on, kui kanade puurispidamisest loobume.

Praegu, kui puurikanalate õudused on ühiskonda raputanud, on kuulda, et väiketalunike telefonid on punased, sest kõik uurivad, kas saaks mune osta kohalikult kanapidajalt, kelle puhul saab kindel olla, et kanad elavad täisväärtuslikku elu. Muidugi ei ole selliste väiketootjate tootlikkus piisav suurte poekettide munadega varustamiseks. Ka paljudes poodides on märgata, et munaletid on vabapidamissüsteemidest pärinevatest munadest tühjaks ostetud ja tundub, et puurikanade munadest püütakse lahti saada pakkudes soodushinda.

Arvatavasti tuleb puuride keelustamise korral juurde ka mahetootjaid, kuid munadega varustusega tagamiseks on oodata suurte munatootjate üleminekut õrrepidamisele ja ka uute õrrekanalate rajamist. See on sarnaselt puurisüsteemiga masstootmine, kuid kanade heaolu on sellises süsteemis oluliselt kõrgem. Õrrepidamine tähendab sisuliselt hoonesisest vabapidamist, kus kanadel on kanalas võimalus liikuda erinevate tasapindade vahel, minna põrandale allapanu peale kraapima ja nokkima ning öösel puhata kõrgemal asetseva õrre peal, kus kana tunneb ennast kiskjate eest kaitstult. Selles õrrepidamise lühikirjelduses on ühtlasi mainitud mõned olulisemad kanade vajadused, mida ka hoonesisese vabapidamise puhul on kanadel võimalik rahuldada. Puuris sellisteks lihtsateks asjadeks võimalust ei ole.

Niisiis puurispidamise keelustamise korral toimub üleminek eelkõige õrrepidamisele ning oluline on seega nende kahe pidamisviisi kulukuse erinevus. Puurispidamine on kõige odavam tootmisviis. Selle ainuke “eelis” ongi see, et kanade heaolu arvelt hoitakse nii palju kulusid kokku, kui võimalik. Küsimus peakski olema püstitatud, kuidas on puurikanade munad nii odavad ja millistelt lindude elutingimustelt on kokku hoitud, et massikasvatuses kulusid kärpida. Hea tendentsina on viimastel aastatel keskmine hinnavahe puuri- ja õrrekanade munade vahel  kokku kuivanud. Viimane hinnavõrdlus e-poodide valikus olevate 10-munalise karbi kohta näitab, et õrrekanade munad on keskmiselt vaid 11 senti kallimad! Kuu varem oli hinnavahe 7 senti. Kuust-kuusse jääb hinnavahe sentide tasandile. 

Peale selle, et inimesed on üha teadlikumad ning paljud valivad poes vabapidamissüsteemides peetavate kanade munad, on suur osa jaekettidest andnud lubaduse täielikult loobuda puurikanade munade müügist. Juba 2025. a lõpus Rimi, Maxima, Lidli, ja Stockmanni lettidelt enam puurides kannatanud kanade mune ei leia, Prisma seadis selleks eesmärgiks 2026. aasta. See tähendab, et suured muutused on tulemas ja nõudlus vabapidamisel elavate kanade (olgu see siis hoonesiseselt või koos õues käimise võimalusega) munade järgi on veelgi tõusmas. Juba praegu imporditakse suur osa vabapidamise kanade munadest mujalt Baltikumist ja Poolast, sest üle 80% Eestis toodetavast munadest tuleb puurikanadelt. Seega on viimane aeg, et Eesti suuremad munatootjad hakkaksid puurivabale tootmisele üle minema olenemata sellest, kas puurid keelustatakse või mitte.

Samuti on sadakond restorani, toidutootjat, hotelli ja muud toidusektori firmat teatanud otsusest loobuda puurikanamunade kasutamisest aastaks 2025¹. Teised on ootel, et Eestis vabapidamise kanade mune rohkem tootma hakatakse, sest sellisel suurel hulgal neid saada ei ole ja ettevõtete seas on selge eelistus kasutada just Eesti kanamune. See viitab sellele, et on suur nõudlus Eestis toodetud õrrekanamunadele ning asi seisab vaid selle taga, et kodumaised suurtootjad pole seni muutustega kaasa tulnud ja jätkavad munade tootmist puurides tekitades lindudele kujutletamatuid kannatusi.

Üleminek vabapidamissüsteemidele on toimumas kõikjal Euroopas ja Eesti on selles osas tugevalt maha jäänud. Munakanade puurispidamise poolest oleme Euroopa tipus ja mitmed teiste Balti riikide suured munatootjad on juba andnud lubaduse puuridest loobuda. Näiteks Lätis paiknev kogu Põhja-Euroopa suurim munatootja Balticovo on lubanud lõpetada munakanade puurides pidamise 2026. aastaks². Seda trendi on näha ka Poolas, kus mitmed munatootjad, sh nt üks suurimatest Aktiw Sp on otsustanud munakanade puurides pidamisest järk-järgult loobuda. Lätis Eesti piirist vaid 15 km kaugusel Aluksnes asub farm, mis on valmis pakkuma Eesti turule suures hulgas “peaaegu kohalikke” õrrekanamune³. Vabapidamissüsteemidest pärit munade nõudluse kasv ja trendid mujal Euroopas, sh Lätis, Leedus ja Poolas, kust meile kõige enam mune imporditakse, viitavad vaid sellele, et muutused on tulemas.

Seni aga on Eesti tootjad palju aeglasemad reageerijad olnud. 2023 oktoobri seisuga toodetakse lausa 86% munadest Eestis puurisüsteemis. Oleme Euroopa Liidu tipus puurispidamise hulgalt, teised riigid on palju kaugemal üleminekuga puurivabadele süsteemidele. Muidugi nõuab üleminek vabapidamissüsteemidele investeeringuid, kuid on viimane aeg muutustega kaasa tulla ja ajale jalgu jäänud puure õrresüsteemi vastu välja vahetama hakata. Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskuse (RAKE) hinnangul võib üleminekuks vajalike investeeringute suurus olla 51 – 60 eurot ühe kana kohta, mis tähendaks ostja jaoks 0,55 – 0,59 eurost hinnatõusu munakarbi kohta⁴. Nendes kalkulatsioonides ei ole arvestatud riiklikke ega EL toetuseid, mille abil on hind tarbija jaoks väiksem.  Seejuures tasub silmas pidada, et arvestades valitsevaid trende, võivad nõudluse muutustele kiiremini reageerinud ettevõtted tugevdada oma konkurentsipositsiooni ning tootmise ümberkorraldamiseks vajalikud investeeringud võivad osutuda väiksemateks, võrreldes ettevõtetega, mis on sunnitud investeeringud tegema kiirendatud korras. Ülemineku positiivsete mõjude hulka kuuluvad ka munatootmise kaasajastamine ja tugevdamine, tulu suurenemine, toidukvaliteedi paranemine, kaubamärgi tugevdamine ja moraalse koorma leevenemine, mis tuleneb praegusest piinarikkast viisist, kuidas kanu peetakse. Eesti neljast suurimast munatootjast, kes toodavad kokku 99,5% puurikanade munadest, teatas esimesena täielikult vabapidamissüsteemidele üleminekust aastaks 2027 suurtootja nimega Linnu Talu⁵. Teised on hetkel veel äraootaval seisukohal. 

Kuna Eesti suurtootjad peale Linnu Talu ei ole muutustega kaasa tulnud, siis on munatootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik riiklikul tasandil puuride kasutamine keelustada. Konkurentsieelis on ka varem muutustega kaasa tulevatel riikidel. Euroopa riikidest on suurim eelis Austrial, mis on kanade heaolu poolest kõikidest teistest riikidest pikalt ees. Alates 2021. aastast on sealsed kanad puurivabad: 58% kanadest elavad õrresüsteemis, 28% vabapidamissüsteemis ehk neil on ligipääs ka õuealale ja 13% on mahepõllumajanduslikul viisil peetavaid munakanu. Keskmine muna hind on tõepoolest Austrias veidi kõrgem, tõustes nii nagu teisteski Euroopa riikides 2008. aastal koos toidu hinnaindeksiga ja jäädes sarnasele tasemele ka pärast seda. Seejuures on aga väga oluline, et keskmise munahinna teeb seal kalliks mahemuna; õrrekanamuna keskmine müügihind on Austrias aga soodsam kui näiteks Itaalias (2022 aasta andmetel)⁶. 

Eestile antud hinnang, 55 – 59 senti hinnatõusu munakarbi kohta, tundub teiste Euroopa riikide kogemusi vaadates isegi üle pakutud. Näiteks Tšehhis keelustati puurid 2020. aastal (üleminek kestab aastani 2027) kui puurides peeti 80% sealsetest kanadest ja toona hinnati muna tootmishinna tõusuks keelustamise otsesel mõjul vaid 8-16 senti munakarbi kohta⁷. See vastab tegelikule keelustamisjärgsele hinnamuutusele Saksamaal, Austrias ja Hollandis.

Munatootjad on tegelikult pikka aega olnud teadlikud, et üleminek vabapidamissüsteemidele on varem või hiljem tulemas. Need protsessid on kogu maailmas toimumas ja tagasi pöörata neid ei saa. Kanade puurispidamine on ajale jalgu jäänud süsteem, millel ei ole tuleviku Eestis kohta. Inimesed on üha teadlikumad ja hoolivad sellest, kuidas toit lauale jõuab. Uuringud ja teiste riikide kogemused näitavad, et muna jääb ka õrresüsteemis tootes väga soodsaks ja kättesaadavaks kõigile ühiskonnagruppidele. Puuride keelustamine kanade pidamisel on vajalik, et kõikide poelettidele jõudnud munade tegelikud tootjad – kanad – saavad täita oma põhivajadusi nagu näiteks kraapimine, nokkimine ja õrrel puhkamine. 

---

¹ 113 Eesti toidusektori ettevõtet loobub puurikanade munadest. 10.10.2023. https://nahtamatudloomad.ee/113-eesti-toidusektori-ettevotet-loobub-puurikanade-munadest

² Baltic Region on the Way to Cage-free Egg Production. 10.02.2021. https://www.balticovo.lv/en/aktualitates/Balticovo%20uzs%C4%81k%20p%C4%81rejas%20procesu,%20lai%20atteiktos%20no%20sprostos%20%20tur%C4%93tu%20vistu%20olu%20ra%C5%BEo%C5%A1anas

³ APF kaasab raha jätkusuutlike õrrekanamunade tootmise laiendamiseks. 16.10. 2023. https://www.aripaev.ee/sisuturundus/2023/10/16/apf-kaasab-raha-jatkusuutlike-orrekanamunade-tootmise-laiendamiseks

⁴ Aruanne: Eesti munatootmise üleminek kanade vabapidamissüsteemidele. Kristiina Vain, Uku Varblane. Tartu Ülikooli Rakendusuuringute Keskus. 2023

⁵ Linnu talu läheb üle puurivabale munatootmisele. 28.09.2023. https://lounapostimees.postimees.ee/7864621/linnu-talu-laheb-ule-puurivabale-munatootmisele

⁶ Phasing out cage livestock farming in Poland. Costs and benefits. A socio-economic analysis. Jarosław Urbański. https://www.zobsie.pl/raporty/27-phasing-out-cage-livestock-farming-in-poland-costs-and-benefits-a-socio-economic-analysis

⁷ Analysis of economic consequences of the ban on enriched cages for egg-laying hens. Ondrej Castek, Marek Hrdina. 31.01.2020. https://risb.econ.muni.cz/en/aktualne/analysis-of-economic-consequences-of-the-ban-on-enriched-cages-for-egg-laying-hens