Eesmärk: Eesti loomakasvatus peab liikuma väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja vastupidavama tootmismudeli poole

Eesti toidujulgeolek puudutab ühelt poolt seda, palju on loomakasvatuses riigis loomi kokku. Kuid sama oluline on see, kui haavatav on meie tootmissüsteem kriisidele. Tööstuslik loomakasvatus koondab väga suure osa tootmisest üksikutesse hiigelfarmidesse. Kui sellist farmi tabab loomataud või mõni muu kriis, on kahju korraga tohutu nii loomadele, tootjatele kui kogu toidutootmise kindlusele.

2025. aasta sigade Aafrika katku puhang näitas seda valusalt. Eesti ühe suurima seafarmi Ekseko puhul tuli ühe nakkusjuhtumi tõttu hukata pea 30 000 siga. Kokku hukati katkupuhangutega ca 60 000 siga ning enamik asusid suurtes tööstusfarmides, mis taudidele suurem risk. See on lisaks loomade heaolule ka toidujulgeoleku, regionaalse ettevõtluse ja riskide hajutamise küsimus.

Seetõttu teeb Nähtamatud Loomad erakondadele ettepaneku võtta 2027. aasta Riigikogu valimisprogrammidesse eesmärk viia Eesti loomakasvatus pikaajalise eesmärgina järk-järgult üle väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja kriisidele vastupidavamale tootmismudelile.

Programmilised ettepanekud

1. Toetada Eesti üleminekut väiksema mahuga ja kõrgema heaoluga loomakasvatusele

Eesti loomakasvatuspoliitika peab vähendama sõltuvust väga suurtest tööstusfarmidest ning toetama tootmismudelit, kus riskid on paremini hajutatud, loomade pidamistingimused paremad ja kohalik tootmine vastupidavam.

Väiksema mahuga loomakasvatus aitab vältida olukorda, kus ühe suure farmi kriis lööb rivist välja märkimisväärse osa tootmisest. Hajutatum tootmine kaitseb nii toidujulgeolekut, maaelu kui loomade heaolu. See tähendab, et loomafarme on rohkem ja need on väiksemad, tänu millele on ka loomade heaolu kergem tagada. 

2. Keelustada kanade puurispidamine munatootmises

Puurispidamises elavad munakanad kitsastes traatpuurides, kus neil ei ole võimalik täita oma loomulikke käitumisvajadusi: siblida, liivavanne võtta, õrrele minna, pesas muneda ega vabalt liikuda. Ühes puuris elab mitu kana ning ühe linnu kohta on ruumi u A4 paberilehe jagu.

Kanade puurispidamine on üks selgemaid näiteid tööstusliku loomakasvatuse praktikatest, kus tootmise efektiivsus on seatud loomade põhivajadustest kõrgemale. Eesti peab liikuma puurivaba munatootmise poole seadusega, mitte jätma seda üksnes vabatahtlike lubaduste tasandile.

3. Keelustada kuni 7-päevaste põrsaste tuimestuseta sabade lõikamine

Põrsaste sabade lõikamine tähendab, et vastsündinud põrsastel eemaldatakse osa sabast. Seda tehakse selleks, et vähendada sabade närimist intensiivsetes pidamistingimustes, kus loomadel on vähe ruumi, vähe tegevusvõimalusi ja suur stress. Selle jaoks ei kasutata mingisugust valuvaigistit.

Probleemi põhjus ei ole põrsa saba, vaid ebasobivad pidamistingimused. Sabade lõikamine ilma tuimestuseta põhjustab valu ja stressi ning on sisuliselt looma kohandamine ebasobiva süsteemi järgi. Kuna sead närivad ebasobivatest elutingimustest tekkinud stressist teiste sulukaaslaste sabasid, otsustab tööstus sabad pigem maha lõigata kui et loomade elutingimusi parandada. Eesti peab liikuma pidamistingimuste parandamise, mitte valulike rutiinsete lõikuste jätkamise suunas.

4. Lõpetada vasikate automaatne lahutamine emadest kohe pärast sündi ning nende isoleerimine

Piimatööstuses on levinud praktika, et vasikas eraldatakse emalehmast kohe pärast sündi ning paigutatakse esimeseks kaheksaks nädalaks üksiksulgu, kus ta on liigikaaslastest isoleeritud. See katkestab ema ja järglase loomuliku sideme ning põhjustab stressi nii lehmale kui vasikale. Isolatsioon takistab vasika füüsilist ja sotsiaalset arengut. 

Vasika ja ema kontakt on loomulik osa imetaja käitumisest. Innovaatilised Euroopa farmid katsetavad süsteeme, kus vasikas jääb emaga kokku ning muid süsteeme, kus vasikas ei pea olema isolatsioonis, vaid on ümbritsetud liigikaaslastest. Eesti loomakasvatuspoliitika peab toetama lahendusi, kus vasikate heaolu, tervis ja loomulikud vajadused on paremini arvestatud. Eesti piimatootmises on paraku vasikate eraldamine igapäevane argipraktika.

5. Lõpetada emisepuuride kasutamine

Emisepuurid on kitsad metallpuurid, kuhu emised paigutatakse seemenduse, tiinuse, poegimise ja imetamise perioodiks. Neis ei saa loom vabalt liikuda, end ümber pöörata, loomulikult pesaehituskäitumist väljendada ega luua oma poegadega sidet. Enamus Eesti emistest veedavad sellistes puurides väga suure osa oma elust. 

Emisepuuri eesmärk on tootmise kontrollitavus, kuid selle hind on looma väga tugev liikumispiirang ja heaoluprobleemid. Eesti peab võtma suuna pidamissüsteemidele, kus emisel on rohkem ruumi, võimalus loomulikuks käitumiseks ja parem heaolu.

       6.   Lõpetada ülikiiresti kasvavate broileritõugude kasutamine

Eesti peab võtma suuna loobumisele ülikiiresti kasvavatest broilerkanatõugudest (nt Ross 308), ning toetama üleminekut aeglasemalt kasvavatele tõugudele. Äärmuslik kasvukiirus põhjustab broileritel sageli jala-, südame- ja hingamisprobleeme ning halvendab nende heaolu. Eestis kasvatatavad broilerkanad on aretatud tapakaaluni jõudma vaid 37 päevaga, mis põhjustab neile kannatusi. Loomade tervise ja heaolu parandamiseks tuleb eelistada tõuge, kelle kasvukiirus on paremini kooskõlas nende loomuliku arenguga.

       7.  Toetada Euroopa Liidu üleselt üleminekut puurivabale loomakasvatusele

Eesti peab toetama Euroopa Liidu algatust End the Cage Age, mille eesmärk on lõpetada põllumajandusloomade puurispidamine kogu Euroopa Liidus. Ühtsed Euroopa reeglid aitavad parandada sadade miljonite loomade heaolu, tagada tootjatele võrdsed konkurentsitingimused ning toetada kestlikumat ja vastupidavamat toidusüsteemi. Eesti peaks Euroopa tasandil avaldama toetust puurivabale loomakasvatusele ning seisma selle eest, et üleminek kõrgema heaoluga tootmisele toimuks kogu Euroopa Liidus õiglaselt ja järk-järgult. Puurivaba loomakasvatus on kasulik nii loomade heaolule, rahvatervisele kui ka Euroopa põllumajanduse pikaajalisele kestlikkusele.

Miks see on oluline Eesti riigile?

Loomade heaolu puudutab Eesti toidutootmise kestlikkust, kriisikindlust, rahvatervist, tarbijate ootusi ja maaelu tulevikku.

Tuleviku loomakasvatus ei saa põhineda üha suurematel farmidel, kus ühe nakkusjuhtumi korral tuleb hukata kümneid tuhandeid loomi. Tuleviku loomakasvatus peab olema hajutatum, vastupidavam ja loomade põhivajadusi arvestav.

Nähtamatud Loomad teeb erakondadele ettepaneku lisada 2027. aasta Riigikogu valimisprogrammidesse lubadus:

Eesti toetab üleminekut väiksema mahuga, kõrgema heaoluga ja kriisidele vastupidavamale loomakasvatusele ning lõpetab kõige julmemad tööstusliku loomakasvatuse praktikad: kanade puurispidamise, põrsaste tuimestuseta sabade lõikamise, vasikate isoleerimise üksiksulgudesse, ülikiiresti kasvavate loomatõugude kasutamise ja emisepuuride kasutamise.